Hooajalised soovitused muruplatsi hooldamiseks

Kevad – õhuta tugevalt pulstunud ja kuluga kaetud muru siis, kui aluspind on soe ja kuiv. Selleks sobib ideaalselt Viking muruõhutaja LB 540. Et kevadist kasvu kiirendada, võib kasutada ka pika toimeajaga väetiseid. Et soodustada tiheda muru kasvamist, tuleb muru niita vähemalt üks kord nädalas. Intensiivsel kasvuperioodil tuleks muru niita vähemalt kaks korda nädalas. Hooaja esimesel niitmisel peab kasutama värskelt teritatud või täiesti uusi niiduterasid, et muru saaks niidetud puhta lõikega. Nii kindlustatakse muru tervislik kasv ning sügavroheline värvus.

Viking muruõhutaja

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suvi – kuumal ja kuival ajal ei tohi muru niita liiga lühikeseks, kuna nii võib rohutaim kaotada kõik oma toitained. Väga kuumal ajal peaks niitmist teostama pilvistel päevadel. Jäta muru vähemalt 5cm kõrguseks ja kasta seda ohtralt. „Suvilamurud“ peaks niitma mitmes astmes (kõrget muru ei tohi kohe minimaalsele tasemele niita). Multsimisega toetate oma muru kasvu ideaalse loodusliku väetisega

Sügisene muruhooldus

Sügis – niitma peab harvemini ja ainult kuiva ilma korral. Sügisene väetamine ei ole kohustuslik, eriti, kui on suveperioodil kasutatud multsimist, tähele tuleb panna, et väetise efekt lööb välja alles järgmisel kevadel. Hooaja viimase niitmisega tuleb muru jätta kõrgemaks, kui tavaliselt. Muruõhutamist tuleks samuti sügisel vältida, kuna näiteks oktoobris on õhutemperatuurid ja päikesevalguse osakaal juba liiga madalad. Enne öökülmi niida muru 5cm pikkuseks. Puulehed võib kogujaga niidukiga üles korjata või multserniidukiga ära purustada.

Talv – igal juhul peaks vältima murupinnal kõndimist või seal lume ladustamist, õue pealt lund rookides ei tohiks seda murule visata. Vastasel juhul võivad saada õrnemad murutaime osad vigastatud, mis kevadel lööb välja kollakaspruunide koledate laikudena.

Uue muruplatsi rajamine

Ideaalse muruplatsi aluseks on korralik aluspind. Ilus muru ei saa kasvada halva kvaliteediga mullal, seetõttu tuleks igal juhul enne muru külvamist aluspind kobestada, soovituslikult mullafreesiga. Kõik kivid ja juured tuleb eemaldada ning vajadusel puistada mullale liiva või turvast ja seejärel mullapind rehaga ära siluda. Nüüd tuleb mullapind jätta mõneks ajaks seisma. Muld peab olema suhteliselt mure, et idaneval muruseemnel oleks kuskilt kinni haarata. Muruseeme tuleb külvata koos väetisega ühtlaselt (umbes 30g/m2 kohta) ja seejärel mulla sisse ajada kasutades selleks kas ogalist mururulli või miks mitte ka tavalist raudreha. Viimase sammuna on oluline, et mullapind oleks pidevalt niisutatud võimalikult peenetilgalise vihmutiga, et tärkavad muruidud oleks pidevalt niiskes keskkonnas, kuid samas ei saaks kahjustatud raskete langevate veetilkade poolt. Erinevaid selleks sobivaid vihmuteid leiab ka meie kastimistarvete valikust. Parim aeg muru külvamiseks on aprilli lõpp või mai algus.

Muru õhutamine

Muruõhutamine on muruga kaetud pinnasesse vertikaalsete sisselõigete või sälkude tegemine spetsiaalsete seadmete abil. Selline tegevus parandab muru aluspinna hingamist, veeomastust ning eemaldab sambla, kuivanud murujuured ning talvise kuivanud kulu. Murupinnal, mida regulaarselt õhutatakse (kord-paar aastas), kasvab muru oluliselt kiiremini, murutaimed on tervemad ja tugevamad ning murupind üldiselt näeb oluliselt parem välja. Muru peaks õhutama hiliskevadel, kui aluspinnas on juba kuiv ja soe (üle +10°C). HOIATUS: soojalaineid võib esineda ka varem (märtsis-aprillis), muru ei tohi sellisel ajal õhutada, kuna maapind on endiselt liiga külm. Muru võib õhutada ka suve teises pooles, kuid väiksema intensiivsusega. Muru aluspind on siis veel piisavalt tugev, et talviseks puhkeperioodiks taastuda. Parim aeg muru õhutamiseks on mai ja august/september.

Miks on multsimine kasulik ja kuidas see käib?

Muru multsimine

Multsimine toimub sellisel viisil, et muru niitmisel lõiketera lõikab niidetud muruosad korpuse all väga peeneks. Selleks on vajalik muruniidukil spetsiaalne korpus, mis tekitab vajaliku õhuvoolu, et niidetud muru oleks niidutera kohal pidevalt ringluses.  

Peale niidetud muru purustamist laotatakse see murupinnale ühtlaselt tagasi (mida väiksem on murutükk, seda vähem on sellel õhuvoolust tulenevat inertsi, seega tera ei aja teda enam korpuse all ringi), kus ta osaliselt ära laguneb ja lagunemise käigus väärtuslikku looduslikku väetist eraldab.

Muruniitmine multsmeetodil omab mõningaid kindlaid eeliseid tavaniitmise ees. Regulaarne multsniitmine muudab muru oluliselt tihedamaks ja rohelisemaks ning elimineerib lisaväetamise vajaduse, kuna muru saab pidevalt niitmise käigus looduslikku väetist. Lisaks puudub vajadus riisuda niidujäätmeid või tühjendada muruniiduki kogumiskasti.

Multsitud niidujäätmed ei kao pinnaselt suurema veevooluga ära, seetõttu saab multsmaterjalis sisalduv orgaaniline lämmastik järk-järguliselt ja ühtlaselt pinnasesse imenduda. Säästate rahaliselt eraldi väetise pealt ning multsniitmine on ka väga loodussõbralik.

Õige muru kastmine

Muru kastmine G.F vihmutiga

Murutaim koosneb 80% ulatuses veest, seega on õige kastmine kõige esimene samm terve, tiheda ja tugeva murupinna saavutamiseks – eriti suvekuudel. Valed kastmisviisid võivad kõik eelnevatel kuudel teostatud raske töö ideaalse murupinna saamiseks ühe hooga ära nullida, rikkudes sellega unistused lopsakast murupinnast ja rahustavatest soojadest suveõhtutest oma rohelises aias.

Muru kastmise kuldreegel: parem kasta harvemini ja pikaajaliselt (rohke veega), kui tihti ja lühiajaliste sutsakatega. Kuivadel perioodidel peaks muru kastma tavaolukorras korra või kaks nädalas. Millisel ajal päeval muru kasta, on samuti väga oluline. Eriti kuumal perioodil peab muru kastma kas hommikul vara või õhtul.

Otsene päiksekiirgus värskelt kastetud murule võib murupinna hoopis ära kõrvetada, kuna päike kuumutab rohukõrrel olevat vett kuni aurustumiseni, mis toimub murutaime jaoks kaugelt liiga kõrgel temperatuuril.

Reeglina vajavad puudealused murupinnad ning liivane pinnas rohkem vett, kui tavaline murupind. Muru kastmisvajaduse määramiseks on tegelikult olemas üks lihtne nipp: kui murul kõndides jäävad murule selgelt näha jalajäljed on õige aeg muru kasta (kuiv murutaim ei ole nii paindlik ja murdub kergemini). Suvekuud on ka parim aeg muru väetamiseks, kuid nagu eelnevalt kirjutatud, säästab lisaväetamisest multsniitmine!

Muru väetamine lisaväetisega

Tavaliselt on murupinnale kahest väetamisest aastas täiesti piisav (kevad ja hilissuvi). Seda muidugi juhul, kui ei kasutata multsniitmist. Toitained on murupinna jaoks äärmiselt olulised, eriti lämmastik, mis kiirendab taimerakkude jagunemist ja sellega tugevdab igat taimeosa. Head muruväetised sisaldavad lisaks ka kaaliumit, mis kaitseb taimi haiguste eest ning fosforit, mis kiirendab juurekasvu.

Ideaaljuhul peaks enne väetamist murupinda õhutama, nii pääsevad toitained kiiremini pinnasesse. Soovituslik on väetada ka veidi kõrgemat muru (mitte värskelt niidetud), et väetise efekt oleks maksimaalne.

Arvestama peab sellega, et väetada ei tohi kunagi otsese päiksevalguse käes ega ajal, mil esineb veel öökülmasid. Peale väetamist peab murupinda põhjalikult ja ohtralt kastma. Niita tohib kaks-kolm päeva peale väetamist. Väetamise kuldreegel: kõike mõõdukalt, nagu päriseluski.

TÄHELEPANU: lämmastikväetiseid ei tohi sügisesel väetamisel enam kasutada!

Õige niitmiskõrguse määramine

Muru õige kõrgus

Kui te soovite oma murupinda niita ideaalsel kõrgusel, on selle määramise jaoks olemas üks lihtne trikk. Asetage murupinnale mõni suuremat sorti papitükk (40x40cm piisab) ning mõõtke papitüki ja maapinna vahe. Nii saate mõõta ka muruniiduki tera ja maapinna vahet, mille alusel saate välja arvestada õige niidukõrguse taseme. Põhireegel: koduaias oleva muru kõrguseks olgu 3-5cm, olenevalt ilmastikutingimustest ja/või aastaajast. Kuumaperioodi ajal ärge niitke muru madalamaks, kui 5cm ja kastke seda regulaarselt. Harva niidetavad pinnad (suvilad) tuleks niita mitmes järgus, ehk siis alustada kõrgemalt ja seejärel järgmisel niitmisel madalamale minna. Nii ei rikuta murutaime kasvukuhilat ning taim ei pea oma kasvu taastamiseks nii palju toitaineid kulutama.

Erinevad murupinna probleemid ja kahjustused ning nende lahendused

murukattega seonduvad probleemid

Ilusal murupinnal on tegelikult suhteliselt raske elu. Igal suvel peab see kannatama tema peal trampimist, kõrvetavat suvekuumust ning erinevaid haigusi, mis võivad üllatada ka kõige paremini hooldatud murupindasid. Allolevalt toome välja mõned tavalisemad murupinda puudutavad probleemid ning lahendused nende elimineerimiseks:

  1. Umbrohi

Võililled, ohakas, ristikhein ja muu umbrohi on kõige tavalisem probleem aias. Peamiselt on umbrohu tekkepõhjuseks murupinna vähene toitainete sisaldus. Tundlikud murutaimed vajavad rohkem toitaineid, kui umbrohutaimed, seega kasvab umbrohi halva kvaliteediga aluspinnasel oluliselt kiiremini, kui rohutaim. Vähene vihm suvekuudel võimendab seda probleemi veelgi, kuna umbrohi on veepuudusele oluliselt vastupidavam, kui muru. Sellistel juhtudel on parim lahendus lisaväetamine. Samuti aitab kaasa tihe madala kõrgusega niitmine, kuna nii piiratakse umbrohutaime kasvu, mida see ei kannata.

Uue muruplatsi rajamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hea kvaliteediga muruseemnele. Odavamad muruseemned sisaldavad pahatihti ka umbrohu seemneid, mis idanevad kiiremini takistades sellega murutaime idanemist ja kasvu. Samuti on suhteliselt efektiivne umbrohu eemaldusmeetod ka muru põhjalik õhutamine. Siiski parimaks ja tihti ka ainukeseks lõplikuks lahebduseks jääb umbrohutaime väljajuurimine.

  1. Sammal

Sammal on suur peavalu aiahooldusentusiastile. Sammal tekib ainult sellisele pinnale, kust muru on taandunud – sammal ei teki juba muruga kaetud pinnale. Lahendused, mis hävitavad ainult sammalt, ei ole seega püsiv lahendus, kuna ta tekib uuesti. Lõigates nõrgad murutaimed liiga lühikeseks, luuakse ideaalne pind sambla vohamiseks, seda saab vältida niidukõrguse tõstmisega ja vajadusel lisaväetamisega. Niiske pinnas ning puualused pinnad on samuti samblale magusad kohad, mistõttu tuleks neid parendada. See tähendab tavaliselt muru uuestikülvamist kvaliteetse muruseemnega ning põhjalikku ja murukasvule orienteeritud väetamist. Samuti on sammal varmas tekkima liiga happelisele pinnale. Suure happesisaldusega pinnad on tavaliselt väga märjad ja tiheda mullaga, kus õhk ja vesi ei pääse pinnasesse imenduma. Selliste pindade parandamiseks tuleb parandada pinnasealust drenaaži.

  1. Seenhaigused

Seenhaigused on samuti üks levinumaid nuhtlusi hästi hooldatud murule ning mõjutavad oluliselt murupinna väljanägemist. On palju erinevaid seenhaiguseid, mis mõjutavad murupinda, kuid õnneks ainult mõned nendest on väga hävitusliku iseloomuga. Järgmised muru kasvutingimused loovad ideaalse pinnase seenhaiguste levikuks:

-          Liialt tihe pinnas

-          Paks kuivanud muru kiht (eriti kevadel)

-          Kõrge niiskus pinnases

-          Vale murualuse pinnase pH-tase

-          Üleväetamine

-          Paks puulehtede kiht, mida sügisel ära ei koristata

Hästi hoitud ja terve murupind on parim kaitse seenhaiguste leviku vastu. Kus seenhaigus on juba levima hakanud, seal on parimaks abimeheks muruhooldusspetsialist, kes ütleb mis haigusega täpselt tegu ja kuidas sellest lahti saada.

  1. Värvikaotus

Kollased laigud sügavrohelises muruvaibas on tihti aiahooldaja õudusunenägu. Sellistest laikudest saab tavaliselt lahti rauda sisaldava väetisega. Värvi paranemine on tavaliselt näha juba mõne päeva möödudes.

  1. Täpiline murutaim koos vee kogunemisega ühel kindlal alal

Vihmavesi, millel ei ole võimalik pinnasesse korralikult imenduda ja murutaim, mille lehtedel on silmaga näha värvilisi täppe on märk sellest, murupinna alune pinnas on liialt tihe. Seenhaigused ja tsüanobakteri teke on tavaliseks tagajärjeks sellisel juhul. Raviks on pinnase avamine muruõhutaja või ekstreemjuhtudel mullafreesi abil, et üleliigne vesi saaks kergemini pinnasesse imenduda.

  1. Laiguline murutaim ja värvikadu peale talve

Erinevad laigud ja hallitus on soovimatud kõrvalnähud, mis nõrkadel murutaimedel tekivad peale talvist puhkeperioodi. Et takistada nende teket, tuleks augustis või septembris muru väetada, et parandada murutaime vastupidavust. Lisaks, kui septembris või oktoobris koos kõrgema muruniitmisega puistada murupinnale ka lupja, on see piisavalt vastupidav, et talvine puhkeperiood lume all üle elada.

Sügisene muruhooldus

Mõned murupinnad peavad taluma suvekuudel suurt koormust, seega sügis on parim aeg teha midagi kasulikku kurnatud muru heaks ning parandada vigastusi, mis suviste aiapidude tagajärel on tekkinud. Iseenesest ei ole siin midagi keerulist. Kõrbenud ja vigastatud kohad tuleb korralikult üle kasta, et lagunemisest tekkinud soolad välja pesta. Samuti tuleb need kohad kobestada kergelt või panna peale uut mulda. Seejärel puistada peale veidi muruseemet. Seejärel katta kõik istutusmullaga ja kasta ohtralt, kuni seemned idanema hakkavad. September on tegelikult üldiselt väga hea kuu lisamuru külvamiseks, kuna maapind on endiselt veel suviselt soe ja sajab ka piisaval määral vihma. Kui hiljem muru külvata, siis tekib oht, et öökülm kahjustab värskelt idanenud murutaimi.

Murupind talvel

Talv on aeg, kui kevadest sügiseni väldanud pidev muru eest hoolitsemine ennast ära tasub. Hästi hooldatud tugev muru on juba ette valmistatud talvise puhkeperioodi üleelamiseks. Et takistada muru mädanemist või hallitamist, tuleb murult eemaldada puulehed ja niidujäätmed. Seda saab kusjuures väga mugavalt teha kogujaga muruniidukiga. Võib reha rahulikult nurka visata ja selg ei jää ka nii haigeks. Niita võib sinnamaani, kuni muru kasvab. Kui algab sadama esimest lund või öökülmad on juba pigem reegliks, kui erandiks, on niiduhooaeg päriselt läbi. Talveuneks ei tohiks muru kõrgus olla suurem, kui 4-5cm. Samuti peaks proovima vältida murupinna talvist koormamist, ehk siis vältima peaks seal kõndimist või sinna suurte lumekuhilate moodustamist.