Aeda kujundades tuleks mõelda ka robotniidukile, kuidas teha  robotniiduki töö võimalikult efektiivseks ja vähendada inimese osa muru korrashoiul.

Millega võiks aja rajamisel arvestada, kui on huvi paigaldada hiljem robotniiduk muru hooldama?

  • Kui aeda on plaan teha tänavakivist käigurajad, siis meie soovitus oleks tänavakivid paigaldada muruga samas tasapinnas, et robot saaks hakata teest üle sõitma. Kui tänavakivid on murupinnast üle 2 cm võrra kõrgemal, siis on mõned variandid- kas tõsta kivide äärest pinnast, et see oleks muruga tasa, või tuleb piirdekaabliga antud koht niidualast välja lõigata, kuid sellisel juhul jääb kuni 15 cm laiune niitmata riba tee äärtesse.
  • Kui soovite unikiviteedega hoovi mitmeks osaks jaotada, tuleks arvestada sellega, et robot peab saama teest üle sõita (mistõttu peaksid kivid olema muruga samas tasapinnas) ning samuti on vaja nii juht-, kui ka äärekaablid kivide alt vedada- seega tasub ennem teede paigaldamist meiega ühendust võtta- aitame vajadusel nii nõu, kui jõuga. Paekivi või muu vahedega kivi puhul pole see nii oluline, kuid näiteks betooniga kinnitatud unikivi puhul pole teist võimalust, kui algselt kaabel alt läbi viia.
  • Robotniiduk jätab takistuste äärtest kuni 15 cm laiuse riba niitmata, kuna korpus põrkab vastu takistust ning tera on korpuse äärest 15 cm kaugusel. Takistusteks on roboti jaoks kõik alates 2 cm kõrgused kõvad objektid, alustades põõsastest kuni maja ja aiani.
  • Kui on soov trimmerdamisest või käsitsi muru kärpimisest täielikult pääseda, tuleks roboti poolt niitmata jäävatel aladel asendada muru mõne alternatiiviga, milleks võib olla näiteks puiduhake, tänavakivid, peene kiviga sõkutud killustik või muu sarnane materjal, millesse rattad sisse ei vajuks. Arvestada võiks, et puu või muu takistuse äärest 20 cm oleks kaetud muu pinnasega (mults, killustik, kivi).

 Puu ümbritsetud multšigaMuru äär ümbritsetud multši ja kiviga

*Puu ümbritsetud multsiga ja muru ääristatud kivi ning multsiga.

Kuidas eristada, millise takistuse vastu võib robotniiduk ning millisele peaks kaabliga ringi ümber tegema?

  • Kui puu on värskelt istutatud ja alles nõrga koorega, siis soovitame talle kaabliga ringi ümber teha, et robot puule pihta ei sõidaks. Kui puu on juba paar aastat maas olnud ning koor on peal juba tugevam, võib robotniiduk lasta puule pihta sõita ning sellisel juhul kaablit vaja ei lähe.  
  • Põõsastele tuleb üldjuhul kaabliga ring ümber teha, kuna robotniiduk võib okstesse takerduda. Kui põõsa oksad on toestatud ning ei kooldu maale lähemale, kui 15 cm, siis otsest vajadust kaabli järgi ei ole ning robot võib põõsale pihta sõita.
  • Puud üldiselt robotniiduk ei lõhu. Robot sõidab puule õrnalt vastu ning takistusest aru saades keerab robot ennast ringi, seega jäävad mõlemad osapooled terveks. Küll aga probleeme tekib siis, kui puu tüve ümber on tekkinud kõrgem puhmas või kui puu juured ulatuvad pinnasest välja- sellisel juhul tuleks kas juurte kohalt pinnast tõsta või roboti niidualast antud piirkond kaabliga eraldada.
  • Kividele tuleb teha kaabliga ring ümber, kuna kivide vastu sõites kulub robotiniiduki korpus üsna kiirelt ära. Seetõttu tuleb arvestada, et kivide ümbert jääb 20 cm laiune riba niitmata, vajadusel võiks kivid ümbritseda multsi või killustikuga, siis ei ole vaja kiviääri eraldi trimmerdada.

Kui tihedalt võiks istudada lilli, puid ja põõsaid, et nende vahelt robotniiduk läbi mahuks ning ka muru niidetud saaks?

  • Kaabliga ümbritsetud kahe objekti vahe peaks olema vähemalt meeter. Alla selle tekib oht, et robot jätab antud ala niitmata. Sama jutt kehtib ka näiteks aia ja mõne aia ääres oleva istiku vahele jääva ruumiga. Kui kaablit pole vaja paigalda, siis piisab umbes 60 sentimeetrist.ˇ

Robotniiduk läbimas kitsaid kohti

  • Kuidas teha nii ,et batuut ei segaks robotniiduki tööd?
  • Kuna batuutide jalad on tihtipeale üles suunatud kaarja kujuga, võib robotniiduk ennast batuudi jala peale kinni sõita. Selle vältimiseks on 2 peamist võimalust. Esimene võimalus on batuudi jalad kaevata nii sügavale maa sisse, et horisontaalse tala keskel olev kõige kõrgem punkt oleks mullaga tasa. Teine võimalus on batuudi jalgadele laudade ette panemine. Kui katta jalad maast vähemalt 10 cm kõrgete laudadega, siis robot põrkab vastu lauda ning sõidab eemale- sellega kaob kinni jäämise oht. Esimese variant on küll teostamise poolest veidi keerulisem, kuid sellisel juhul saab robot vabalt batuudi all toimetada ning niitmise tulemus saab parem.

 Batuut

*Batuut, mille jalad tuleks maasse kaevata või laudadega ümbritseda.

Kuidas leida sobiv koht robotniiduki laadimisjaamale?

  • Optimaalne laadimisjaama asukoht teeb robotniiduki töö efektiivsemaks, vähendades nii tööle, kui ka laadima sõitmise aega. Kuna erinevates hoovides on niidetavad pinnad erineva kuju ja suurusega, tasub alati läbi mõelda, kuhu oleks Teie krundil laadimisjaam kõige parem paigaldada.
  • Et asi teha puust ja punaseks, märkisime järgnevale joonisele sobivad laadimisjaama asukohad. Husqvarna ühe juhtkaabliga robotniidukite puhul (Automower 105/310/315/420) jaoks on sobivad kohad märgitud punaste ringidega.

 Robotniiduki laadimisjaama asukoha valik

  • Juhtkaabli paigutuse poolest oleks parimad kohad nii #1, kui ka  #3, kuna nendest asukohtadest juhtkaabli paigaldust alustades saab juhtkaabliga katta terve niidetava ala, mis kiirendab ja lihtsustab roboti tööd. Samas ei ole alati võimalust ideaalseks lahenduseks (näiteks puudub võimalus toitevoolu saamiseks antud kohas). Sellisel juhul tuleb leida kompromiss ning selleks on järgneval pildil märgitud ring #2.
  • 2- ja 3 juhtkaabliga robotniidukite (Husqvarna Automower 430x/440/450x) puhul laadimisjaama asukohta nii täpselt valima ei pea. Esiteks kuna Husqvarna Automower 430x ning Husqvarna Automower 450x mudelid on varustatud GPS seadmega ning seeläbi oskavad ise keerukamad kohad üles leida ja nendest välja pääseda ning teisalt on tänu mitmele juhtkaablile lihtsam hoov ära katta. Selle näitena on joonisel paigutatud maja vasaku seina äärde laadimisjaam koos kahe tumepunaselt märgitud juhtkaabliga.
  • Laadimisjaam tuleb paigaldada siledale pinnasele ning laadimisjaama ümbrus peab olema ilma takistusteta. Laadimisjaamast paremal pool peab olema vähemalt 1,5 meetrit, vasakul pool 1 meeter ning otse 2 meetrit tühja maad. Et vältida rattajälgede tekkimist murule, valib robot igal välja-, ning laadima sõidul erineva kauguse juhtkaabli parempoolselt küljelt. Kui aga laadimisjaama ümbruses olevat tühja maad on liiga vähe, tuleb robot seadistada nii, et ta ei sõidaks juhtkaablist eriti palju kaugemale. See aga jätab riski, et juhtkaabli lähedusse jäävad terve hoovi lõikes nähtavad sõidujäljed.

Kuidas valida enda jaoks sobiv niiduk

  • Esimene ja kõige tähtsam aspekt on niidetava pinna suurus. Näiteks kui Teie hoovis on niidetava pinna suurus 600 m², siis tekib Husqvarna valikust 2 erinevat võimalust. Esimeseks võimaluseks oleks Automower 105, mille niidetavaks alaks on hinnatud 600 m². See tähendab seda, et robotniiduk peaks 600 m² niitmiseks töötama 16 tundi 7- päeval nädalas. Teiseks valikuks oleks Automower 310, mille niidetavaks alaks on hinnatud 1000 m². Antud masinal saaks palju niidugraafiku seadistada palju paindlikuma ning samuti oleks niidutulemus lõpuks parem. Näitena toodud juhul saaks roboti niidugraafiku seadistada selliselt, et robot töötaks 10 tundi päevas kuni neljal päeval nädalas ning ülejäänud aja saaks robot puhata ning muru taastuda. Tänu sellele on võimalik saavutada tervem muru ning samuti pikendab selline valik robotniiuki ja selle akude eluiga.
  • Teiseks aspektiks võib vaadelda krundi keerukust. Kui krunt on oma kujult väga keeruline, siis tasuks vaadata GPS’iga varustatud mudelite poole. Samuti on oluline ka jälgida kallakuid- kui hoovis on palju järske kallakuid, tuleks vaadata pigem suuremate robotite poole (400- seeria), mis on veidi maastikusuutlikumad.